Pea meeles!
- Vaata koostist! Koostisosade loetelust näed ka seda, kas toit sisaldab allergeene.
- Jälgi säilimisaega! Tea märgete "kõlblik kuni" ja "parim enne" erinevust.
- Säilita õigesti! Järgi pakendil toodud säilitamisjuhiseid.
- Söö targalt! Vaata pakendilt, kui palju sisaldab toit energiat, rasvu, küllastunud rasvhappeid, süsivesikuid, suhkrut, valku ja soola.
Viited
Tasub teada
Toidu märgistamise nõuete aluseks on kohustus tarbijat mitte eksitada. See tähendab seda, et märgistus peab andma õiget teavet toidu olemuse, koostise, päritolu ja teiste oluliste tunnuste kohta.
Märgistuse õigsuse eest vastutab käitleja, kelle nime all toitu turustatakse. Jae- ja hulgimüüja ei tohi tarnida toitu, mis talle teada olevalt ei vasta nõuetele.
Eestis tuleb toidu kohta käiv teave esitada
- eesti keeles;
- silmatorkavas kohas hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja vajadusel kulumiskindlalt;
- vähemalt 1,2 mm kõrguste tähtedega (erandina võib kasutada vähemalt 0,9 mm kõrgusi tähti, kui pakendi suurima külje pindala on alla 80 cm2). Mõõdu aluseks on ilma pikenditeta tähed (nt a, n, x).
Toidu märgistus, esitlus ja reklaam ei tohi
- eksitada ostjat toidule iseloomulike tunnustega (nt toidu olemus, koostis, päritoluriik);
- märkida eriomaduseks sellist omadust, mis on olemas kõigil sarnastel toitudel (näiteks mahla ei või reklaamida säilitusainevaba tootena, kuna kõik mahlad on säilitusaineteta; toiduõli ei tohi nimetada laktoosivabaks, kuna ükski taimne õli ei sisalda laktoosi);
- väita, et toidul on omadused või toime, mida sellel tegelikult ei ole;
- väita, et toit aitab haigusi vältida, leevendada või ravida.
Samas võib märgistusel olla toitumisalaseid väiteid (annavad teavet toidu toitainelistest omadustest) ja tervisealaseid väiteid (viitavad seosele toidu ja tervise vahel). Neid tohib aga kasutada ainult siis, kui need vastavad väite esitamise tingimustele. Tervisealase väite peab olema heaks kiitnud ka Euroopa Toiduohutusamet (EFSA).
Euroopa Liidus ühtlustatakse ja täpsustatakse järjepidevalt toidu märgistamise nõudeid, et anda ostjale üha enam infot ning võimaldada toidukaupade vaba liikumist liidu piires.
2014. aasta 13. detsembril rakendusid kogu Euroopa Liidus määrusega (EL) nr 1169/2011 toidu märgistamise nõuded, mis muudavad pakendil esitatava teabe tarbijaile selgemaks ja arusaadavamaks.
Toidumärgistus kaugmüügil
Kaugmüügiks nimetatakse näiteks kataloogide ja sidevahendite (nt e-pood, telefon) vahendusel toimuvat müüki.
Sellisel teel müügipakendis toidu ostmisel peab tarbija saama kogu märgistusel nõutud teabe enne ostu sooritamist. Erandiks on minimaalse säilimisaja ning külmutamise tähtpäev, mille võib tarbijale koos ülejäänud kohustusliku teabega teada anda alles kauba üleandmisel.
Kui kaugmüügi teel müüakse müügipakendisse pakendamata toitu, siis peab kaugmüüki toetavas materjalis olema esitatud vähemalt toidu nimetus, allergiat põhjustada võivate ainete loetelu, valmistaja või turustaja nimi ja päritoluriik (kui selle puudumine võib tarbijat eksitada). Säilimise ja külmutamise aja võib esitada koos ülejäänud kohustusliku teabega toidu kättetoimetamisel, kuna seda infot ei ole alati võimalik eelnevalt teada anda.
Kauba tootja või turustaja peab õigusaktide nõuete kohaselt esitama ostjale toidu pakendil hulga teavet. See teave peab olema eesti keeles, ühetähenduslik, selgelt loetav ega tohi ostjat eksitada.
Toidukauba pakendil võib tootja või turustaja lisaks kohustuslikule teabele vabatahtlikult esitada ka muud teavet, näiteks kvaliteedimärke või toitumis- ja tervisealaseid väiteid. Ka vabatahtlikult esitatav teave ei tohi tarbijat eksitada – seegi peab olema ühetähenduslik, selge, vastama märgistamise nõuetele ja tuginema vajadusel teaduslikele andmetele.
Millist teavet toidu pakendilt kindlasti saab?
Koostisosad
Koostisosade loetelus on koostisosad koguse kahanevas järjekorras. Mõne koostisosa kogus on esitatud protsentides, nt selliste puhul, mis on märgistusel sõnaliselt või pildiliselt rõhutatud või mida tarbija seostab toidu nimetusega.
Loe veelAllergeenid
Allergiat või talumatust põhjustada võivad ained peavad olema pakendil kirjas ja esitatud muudest koostisosadest selgelt eristuvana.
Loe veelToitumisalane teave
Toitumisalane teave annab toidu energiasisalduse (kalorsus) ja olulisemate toitainete (nt rasvad, suhkrud, valgud, vitamiinid, mineraalained) sisalduse.
Säilimisaeg
Säilimisaeg näitab, mis ajani toit on söögikõlbulik või säilitab oma omadused. Säilimisaja märkimiseks on kaks viisi – tarvitamise tähtpäev ("kõlblik kuni") ja minimaalse säilimisaja tähtpäev ("parim enne"). Lisaks on olemas ka piiramata säilimisajaga tooteid.
Loe veelPäritolu
Päritolu märge toidu pakendil annab teada, millisest riigist või piirkonnast ehk lähtekohast toode pärineb. Kohustuslik osal toitudest või juhul, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada.
Loe veelTarvitamisjuhis
Juhul kui ilma selleta oleks toidu tarvitamine keeruline (nt serveerimise või valmistamise õpetus).
Säilitamise või kasutamise eritingimused
Näiteks "säilitada +2 … +6ºC juures", "avatuna säilib külmkapis 5 päeva".
Käitleja või tarnija andmed
Toidu käitleja (s.t valmistaja, pakendaja või müüja) või Euroopa Liitu importija aadress ja (äri)nimi.
Netokogus
Toote kogus ilma pakendita ja glaseeraineta. Vedelatel toitudel mahu järgi (ml, l, cl), muudel toitudel massi järgi (g, kg). Vedelikus müüdava toidu puhul ka tahke põhikoostisosa netokogus.
Etanoolisisaldus
Joogi etanoolisisaldus mahuprotsentides (% vol), kui see on üle 1,2%.
Kakao- ja šokolaaditooted
Toode, millel on kasutatud nimetusi šokolaad, piimašokolaad, valge šokolaad, šokolaadikompvek, täidisega šokolaad, kakaopulber või šokolaadipulber, peab vastama koostisele seatud nõuetele.
Loe veelKalad ja mereannid
Kalast või mereandidest toote pakendilt peab ostja kindlasti saama teada, millest toode on tehtud, kust see pärineb, kas toodet on külmutatud ning kui kaua see säilib.
Loe veelMahlatooted
Poodides pakutakse müüa väga erinevaid mahlatooteid ja nende vahel valida on väga keeruline. Siin saavad abiks olla teadmised, mida üks või teine tootenimetus tähendab.
Loe veelMesi
Meeks tohib kaubanduses nimetada vaid looduslikku magusat ainet, mida toodavad mesilased.
Loe veelMoosid ja sarnased tooted
Nimetusi moos, džemm, keedis, želee ja marmelaad võib kasutada ainult selliste toodete puhul, mille koostis vastab nõuetele.
Loe veelKanamunad
Kanamunad märgistatakse tähtedest ja numbritest koosneva tootekoodiga, mis koosneb numbrist, tähekombinatsioonist ja viiekohalisest ettevõtte eraldusnumbrist.
Loe veelPiimatooted
Osa piimatooteid (nn kaitstud nimetusega tooted) peavad vastama koostisnõuetele; sellised tooted on näiteks täispiim ja või.
Loe veelVärske puu- ja köögivili
Värskelt müüdavad puu- ja köögiviljad peavad vastama turustamisstandarditele.
Loe veelLisaained
Toidu lisaained on tuntud ka E-ainetena. Enamikku lisaaineid kasutatakse toidu omaduste parandamiseks, aga osa kasutatakse ka toiduohutuse tagamiseks.
Loe veelLõhna- ja maitseained
Lõhna- ja maitseained on tooted, mida lisatakse toidule lõhna või maitse andmiseks või muutmiseks.
Loe veelPakendita toit
Toitudele, mida müüakse lahtiselt või mida pole pakendatud müügipakendisse, kehtivad samuti märgistamise ja teavitamise nõuded, kuna ostjal on õigus enne ostu saada teavet ka selliste toitude koostise kohta.
Loe veelToitumis- ja tervisealased väited
Tarbija kaitsmiseks tohib toitumise ja tervise kohta esitada ainult selliseid sõnumeid, mis on teaduslikult tõestatud, täpsed ega eksita.
Loe veelSeotud viited
Viimati uuendatud 30.11.2022